Erametsaomanikule seostuvad metsamajandusega üldjuhul märksõnad metsa raie, kasvava metsa raieõigus, metsaistutus.

Metsamajanduse tähendus on siiski laiem: seaduste põhjalik tundmine, metsaressursi hindamine, pikaajalise eesmärgi püstitamine, tegevuse planeerimine, metsakasvatus, metsahooldus, raietegevus, turustamine, metsakaitse, metsavalve, riskianalüüs.

Erametsaomanik ei ole üldjuhul ise metsandusspetsialist. Metsamajanduse kõikide aspektide põhjalikuks selgekstegemiseks kuluks aega ülikoolitaseme õppeprogrammi jagu ja mõned aastad praktikat lisaks. Isegi kasvava metsa raieõiguse müük üksi vajaks metsandusse süvenemist sellisel määral, et teadmistelt võiks metsaomanik tööturul metsandusspetsialistiks kvalifitseeruda.

Oleme kõik kuulnud, et tänapäeva majanduses valitseb spetsialiseerumine ja suurtootmine: nii saavutatakse suurem efektiivsus ja kokkuhoid. Sama kehtib ka metsamajanduses. Spetsialiseerumise tunnuseks on kõrgelt haritud ja kvalifitseeritud spetsialistide kaasamine, kelle pädevus on keerukas metsa majandamises lausa hädavajalik.Suuremahulise tootmise põhitingimusi on võimalikult suur toorainebaas, milleks on metsamaa ja sellel kasvava metsa kokkuostmine.
Metsaettevõtted maksavad erametsaomanikele kinnistute eest tulu, mis ei tule kinnistu müüja rahakoti arvelt, vaid teenitakse tagasi tulevase efektiivse ja üksikasjadeni läbi mõeldud suuremahulise metsamajandamisega. Seda kinnitab nii Eestis, Skandinaavias kui ka mujal maailmas leviv tendents, mille järgi koonduvad kinnistud erametsaomanike käest metsaettevõtete omandisse, kus mets alustab aktiivse majandamise läbi uut elu.